Miks ma ei joo lehmapiima?

Kõige lihtsam ja loogilisem vastus küsimusele: kuna ma pole vasikas. Ka ei oma ma lehmale iseloomulikke massiivseid luid ja lihaseid. Lehmapiim on naturaalne toit 30 kg kaaluvale vasikale, kellest kasvab massiivne 180 kg kaaluv isend. Piim on liigispetsiifiline imikutoit: peale rinnapiimast võõrdumist ei vaja me enam tilkagi.

Ükski liik looduses ei himusta teise liigi esindaja piima. Kogu loodus näib nii toimivat, kusjuures ideaalselt ilma toitainete puudujääkideta. Loodus on ülim ja loodust ei peta. Ainult inimest võib petta läbi hirmu, peatada tema eneseusaldus, taju ja mõtlemine. Panna ta ühes teistega uskuma ja mõtlema vajalikul viisil.

Paljude teadvuses eksisteerib mõte, et lehmapiima on oluline tarbida. Meil pole kunagi olnud aega süveneda ega mõelda oma peaga, sest kõik teevad nii – järelikult on nii õige.

“Täiskasvanud inimorganism ei omasta piimavalku ehk kaseiini.”

Täislehmapiim sisaldab (3,3 g/100 g) enam kui kaks korda rohkem valku kui inimese rinnapiim (1,3 g/100 g) ning selle kaseiini-vadaku suhe on väga erinev: inimese piimas 40:60, lehmapiimas 80:20, mis teeb 300 korda rohkem kaseiini lehmapiimas kui inimese rinnapiimas. Kõikidest imetajatest on inimese rinnapiimal madalaim valgu sisaldus ja madalaim kaseiini-vadaku suhe (Exp Biol Med, 1990).

Kaseiin on liigispetsiifiline vajades seedimiseks spetsiaalset ensüümi renniini, mis selle lahti harutab seedeprotsessis lõhustamiseks (Keith Nemec, M.D). Imikutel (vähesel määral esimestel eluaastatel) ja vasikatel toodetakse soolte seinas renniini, mis kalgendab piima ja avab molekulid seedimiseks. Samuti aitab lapsel kaseiini seedida ema rinnas olev bakter bacillus bifidos. Renniini tootmine lõpeb pärast emapiimast võõrutamist: inimorganism ei omasta enam kaseiini (Walter Veith M.D)

“Kõrge valgusisaldus lehampiimas stimuleerib imiku lihasluukonna kiiret kasvu, kuid mitte aju arenemist.”

Inimese närvisüsteem areneb täielikult välja alles pärast sündimist. Inimesel kui liigil on aju kõige olulisem, lehma jaoks aga liikumissüsteem. Lehmapiimas on rohkem valku, mis on vajalik lihasluukonna kiireks kasvuks, kuid mitte aju arenemiseks. Rinnapiima madal kaseiinisisaldus on selle jaoks, et meie aju saaks esmajärjekorras areneda. Lehmapiimaga kasvanud laste IQ on madalam kui emapiimaga kasvanud lastel (Sandra W. Jacobson jt. 1999)

“Samuti ei toeta lapse aju arengut lehmapiima kõrge küllastunud rasvahapete osakaal.”

Täislehmapiim ja inimese rinnapiim sisaldavad enam vähem võrdses koguses rasva (4 g/100 g), kuid see on erinevat tüüpi rasv. Esimese aastaga kolmekordistub aju, mis koosneb peamiselt rasvkoest: igat närvikiudu ümbritsevad rasvamolekulid. Täislehmapiim sisaldab palju küllastunud rasvhappeid, kuid rinnapiim sisaldab vajalikus koguses just mono- ja polüküllastamata rasvhappeid, viimased (omega-3 dokosaheksaeenhape /DHA ja omega-6 arahhidoonhape /AA – pole esindatud lehmapiimas) mängivad väga olulist rolli aju kiires ja stabiilses arengus (Xiang M jt. 2000).

“Lehmapiima juues kaotavad luud Ca, kuna kõrge valgusisaldus hapestab verd.”

Seedeprotsessis lõhustatakse valgud aminohapeteks ja saadetakse vereringesse. Mida rohkem valku toidus on, seda enam aminohappeid vereringesse paiskub. Lehmapiim muudab vere pH happeliseks, ph tasakaalu taastamiseks suunab organism luudest happeid neutraliseeruvad kaltsiumi ühendid verre, et ülemäärane happesus kaotada (Am J Clin Nutr , 1995; 61,4). Selles protsessis satub Ca verre rohkem kui vaja. Neerud filtreerivad liigse kaltsiumi verest, osa saadetakse vereringesse tagasi ja liigne väljutatakse uriiniga (Remer T, Am J Clin Nutr 1994;59:1356-61).

Osteoporoosi põhjustavad erinevad tegurid, kuid kõige olulisem riskifaktor on kõrge valgu osakaal toidumenüüs (Kolata G. Science 1986, 233, 4763). Isegi kui tarbida igapäevaselt 1400 mg Ca, võime kõrge valgusisaldusega toitumise juures kaotada igal aastal kuni 4% luumassist (Allen L.H. jt 1979). Lisaks on piimatoodete tarbimine noores eas (kuni 20 eluaastani) on seotud kõrgema puusaluu murdude riskiga vanaduses (Cumming, R.G. jt 1994)

“Kõrgeimad osteoporoosi näitajad on nendes riikides, kus inimesed tarbivad kõige rohkem piima. Seos kaltsiumi tarbimise ja luude tervise vahel on väga väike, seos piima tarbimise ja luude tervise vahel on peaaegu olematu.” – Amy Lanou, PCRM toitumisosakonna direktor

“Lehmapiim sisaldab 4 korda rohkem Ca kui inimese rinnapiim, kuid bioaktiivset Ca inimorganismi jaoks sisaldab rohkem rinnapiim.”

Lehmapiima kõrge valgu-, kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi-, fosfori -ja kloriidisisaldus koormab imiku neere. See tähendab, et imendumata soluudid väljutatakse neerude kaudu. See võib panna surve alla ebaküpsed neerud sundides neid juhtima vett kehast välja, mis suurendab dehüdratsiooni ohtu. (Martinez GA. jt 1985)

lactase-hotspots2

“Keskmiselt 65% maailma rahvastikust ei talu piimasuhkrut ehk laktoosi (Leonardi M. 2012).” Laktoositalumatus tähendab, et organism ei suuda lagundada laktoosi, kuna puudub ensüüm nimega laktaas. Vale on mõista ja käsitleda seda seisundit kui kõrvalekallet normaalsest.

Piimasuhkru ehk laktoosi lõhustamiseks glükoosiks ja galaktoosiks on vaja ensüümi nimega laktaas. Aafriklastel ja aasialastel esineb seda ensüümi ainult kuni rinnapiimast võõrdumiseni; eurooplastel enamasti ka täiskasvanuna. Professor Kaljo Villako on leidnud, et keskmiselt 25% täiskasvanud eestlastest ei talu laktoosi (Kambjas, Pärnus ja Saaremaal 23-33%, Setumaal 50% ja Peipsi-äärsete põlisvenelaste hulgas 57%).

Imiku organismis on ensüüm b-galaktosidaas, mis muudab galaktoosi glükoosiks. Täiskasvanu organism ei oska galaktoosi enam kasutada – see on võõrkeha organismi jaoks, mis ladestub naha sees, igal pool, isegi silmade sarvkestas. Vanaduses tekkinud silmakae on pika aja jooksul ladestunud galaktoos. (Simoons FJ. 1994)

Lehmapiim takistab polüfenoolide imendumist marjadest, kui neid on tarbitud ühel ajal (Serafini M. 2009). Polüfenoolid toimivad nagu antioksüdandid vähendades organismis vabade radikaalide kahjustavat toimet.

Lehmapiim takistab fütotoitainete omastamist marjadest (Hassimotto NM. jt 2008) ja teest (Lorenzo jt. 2009), kui neid tarbitakse ühel ajal. See tähendab, et marjad, tõenäoliselt ka puu- ja köögiviljad kaotavad oma antioksüdantsed omadused kookides, smuutides, salatites, mis sisaldavad lisaks loomseid piimatooteid. Kakao kaotab antioksüdantsed omadused piimašokolaadis ja tee, kui seda juuakse koos piimaga. Teistel taimsetel piimadel sellist mõju pole.

“On kaalukaid teadustöid, avaldatud maailma tipp-teadusajakirjades, mis näitavad, et lehmapiima tarbimine on seotud mitmesuguste raskete haiguste avaldumisega: erinevat tüüpi vähkkasvajad, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja allergia.” – Dr Colin Campbell

“Piimatooted, eriti juust, on sõltuvust tekitavad, kuna sisaldavad morfiini.”

Piim on füsioloogiliselt sõltuvust tekitav, see nö liidab järglased tugevamini ema külge tagades neile arenguks vajalikud toitained. Lehma- kui ka rinnapiim sisaldab morfiini kontsentratsioonis 200-500 nanogrammi liitri kohta (Hazum E. jt 1981)

Piima lagundamisel toodetakse organismis morfiini perekonda kuuluvat kasomorfiini. 80% lehmapiima valgust moodustab kaseiin, mille lagundamisel toodab organism opioidse mõjuga kasomorfiini: tekib nauding ja rõõm, hiljem inimene rahuneb ja muutub uimaseks. Piimatooted nagu juust, jäätis ja piimašokolaad sisaldavad kontsentreeritud koguses kaseiini, millest saab organismis sõltuvust tekitav narkootikum. Paljud inimesed on endale teadvustamata sõltuvuses piimast või piimatoodetest eriti juustust, jäätisest ja šokolaadist. (Neal D. Barnard M.D)

“Lehmapiim sisaldab bioaktiivseid hormoone nagu östrogeen ja progesteroon, mis võivad soodustada hormoonsõltuvate vähkide väljaarenemist.”

Tööstuslikus tootmises peab lehm poegima vähemalt iga 12 kuu järel, et ta saaks regulaarselt piima toota. 2 kuud enne poegimist peatatakse lüpsmine, mida jätkatakse kohe peale poegimist. 3 kuud peale poegimist sundviljastatakse lehm uuesti. Erinevate tehnoloogiatega proovitakse ka seda kahte kuud vähendada, et lehma oleks võimalik aastas 12 kuud lüpsta. 10st lüpsikuust 7 kuud on lehm tiine, st vähemalt 2/3 piimast on saadud tiinetel lehmadelt.

Tiinuse ajal lehma munasarjad eritavad suures koguses progesterooni, platsenta eritab rohkem östrogeeni – nende kui ka teiste hormoonide tasemed on kõrgemad nii veres, piimas kui uriinis. Pärast lehmapiima tarbimist suureneb meie veres östrooni ja progesterooni tase, uriinis suureneb östrooni, östradiooli ja estrooli tase (Maruyama K. jt 2010).

Östrogeene ja muid hormoone lehmapiimas seostakase hormoontundlike vähkide väljaarenemisega. Riikides, kus tarbitakse enim piimatooteid, on elanikkonna seas kõrge eesnäärme-, munandi-, rinna-, munasarja- ja emakavähi esinemissagedus (Rose DP jt. 1986).

Pideva stressi all, antibiootikumidega elus hoitavad, vasikatest lahutatud lehmad/emad peavad vastu umbes 5 aastast. Kui nad ei ole enam jätkusuutlikud piimamasinad, siis nende elu lõpetatakse. Elamisväärsetes tingimustes oleks nende eluiga 25-30 aastat.

“Pastöriseerimine vähendab piima toiteväärtust

Piima kuumutatakse 65-75◦C juures 15-20 sekundit, eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele. Protsessi käigus kaotab bioaktiivsuse 2/3 rasvlahustuvatest vitamiinist (A ja E), samuti 38-80% veeslahustuvatest vitamiinidest (B ja C) (Foundation for Nutritional Research). Valgud, hormoonid, vitamiinid, mineraalid ja rasvad on kaotanud osa oma toimevõimest või hävinud täielikult (Broadvision, “Hear Ye—MothersP’p. 12.)

Pastöriseerimisprotsess pole elimineeriv protsess. Tööstuslik piim sisaldab lisaks ka antibiootikumide jääke, kasvuhormoone, toidust piima edasi kandunud pestitsiide ja geneetiliselt muundatud ainete jääke, samuti mädaühendeid, toksiine ja muid jääkaineid, mida loomorganism ei vaja. Sellise produkti tarbimine ei ole inimese tervisele ohutu. (Global Healing Center)

“Kuumtöödeldud valkude bioaktiivsus väheneb 50% ulatuses.”

Kuumtöötlemine üle 43◦C hävitab vesiniksidemed, aminohapped kleepuvad kokku ensüümikindlate sidemetena, mis takistab neil täiel määral jaotumast. Valkude kolmemõõtmeline struktuur muutub, mis ei võimalda neil sobituda ega suhelda teiste molekulidega. Kuumtöötlemisel kalgistub 50% valkudest, muutes nad vähem bioaktiivseks. (MaxPlanck Institute)

Kuumtöödeldud valgud, osaliselt jaotunud valgud ehk polüpeptiidid, mida organism ei suuda identifitseerida, määratletakse kui võõrad sissetungijad. Need seedumatud valgud on määrava tähtsusega allergia, artriidi, lekkiva soole sündroomi, kõhulahtisuse, aneemia, nahalööbe ja autoimmuunhaiguste väljaarenemisel. (Gabriel Coussens M.D)

“Homogeniseerimine lõhub piima tervikliku struktuuri”

60◦C kuumutatud piim surutakse suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks, eesmärgiga muuta piim rasvakihivabaks ning pikendada säilivusaega.

Väikesteks osakesteks lõhustatud rasvatükid imenduvad läbi sooleseinte ning kannavad endaga kaasas lõhustamata aminohappeid, mis ummistavad lümfisüsteemi aeglustades mürkide ja jääkainete väljaviimist. Organismis tekib ainevahetushäire ning jääkaineid hakatakse välja suunama mööda muid kanaleid, nt läbi naha tekitades aknet. (Linda Goggan)

Organism suudab tavaliselt efektiivselt eemaldada potentsiaalselt kahjulikud elemendid toidust, kuid homogeniseerimise protsess eemaldab nö kaitseflirtri ning lehmapiimas sisalduvad elemendid nagu hormoonid, antibiootikumid, pestitsiidid, muud toksilised jääkained on altid imendumaks vereringesse. (Aylin Erman)

Seedimata aminohapped ja muud toksilised jääkained vereringes võivad põhjustada  autoimmuunse reaktsiooni, kus immuunsüsteem ründab omaenda rakke ja kudesid, selle asemel et teha kahjutuks võõrkehad. T-lümfotsüüdid ei suuda tunda ära, milline on oma ja milline on võõras antigeen. See viib autoimmuunhaiguse väljaarenemiseni nt reumatoidartriit. (Linda Goggan)

Homogeniseeritud piim on üks peamisi südamehaiguste väljaarenemise põhjusi. Sellise protsessi läbinud piimarasv sisaldab substanti ksantiinanhüdraasi (XO). See ensüüm kahjustab veresoonte kui arterite seinu, millele tekivad haavad. Pidev armidele ja haavadele kuhjuv kolesterool ja rasvhapete osakesed tekitavad arterite paksenemist ja kõvastumist – areneb välja ateroskleroos. Samuti tõuseb kõrgele südamehaiguste ja südameataki tekkerisk. (Nicholas Sampsidis, M.S.
, John A. McDougal M.D, John Robbins)

Enamik inimestest ei märka, kui halvasti tugevalt töödeldud piimatooted neile mõjuvad, kuna nad pole ühenduses enda kehaga ja nad on harjunud ennast halvasti tundma, kuna nad isegi ei tea, kui hästi nad ennast võiksid tunda, kui nad need toiduained enda menüüst eemaldaksid.

Anna oma organismile võõrutust piimatoodedest ja vaata, kuidas see mõjub Sinu enesetundele ja tervisele.

Väga maitsva piima saab teha pähklitest-seemnetest. Samuti leiad palju alternatiive lehmapiimale tavalisest toidupoest või ökopoest.

Advertisements

9 arvamust “Miks ma ei joo lehmapiima?”

  1. Usun, et iga toiduaine kohta saab kirjutada analoogset juttu tema kahjulikkusest. Piimast ja piimatoodetest on aastasadu toitutud. Ei usu, et ainuõige on toituda ka vaid taimsetest toiduainetest. Kas pole see nii, et inimene tunneb vaistlikult millest tal parasjagu puudu on ja seda ta soovikski siis just süüa. Pigem teatud harjumuspäraste toiduainete väljajätmine inimese toiduratsioonist võib tekitada negatiivseid tundeid inimesele, mis kindlasti lõppkokkuvõttes positiivselt ei mõju. Söömisel naudingu saame ju siiski toidu maitsest. Ja kui ma elangi mõned aastad vähem, siis keegi ei saa väita, et tegelikult piim oli see, mille oleksin pidanud välistama.

    1. Ma ei väida artiklis, et lehmapiim iseenesest on halb või hea, kahjulik või tervislik. Kõik on suhteline: kes, millises koguses, millisel eluhetkel, missuguse koostisega piima tarbib. Piim on liigispetsiifiline imikutoit, seega iga liik toodab täpselt temale sobivat spetsiifilise toitainetesisaldusega piima. Vasikale on lehmapiim universaalne toit, mitte ükski muu toit ei suuda seda asendada. Imiku parimaks arenguks on rinnapiim esmatähtis ja vajalik ning samuti asendamatu. Kuid piima tarbimine imikueas ei ole sama, mis piima tarbimine täiskasvanueas.

      Artikli eesmärk on tuletada meile meelde looduse seaduspärasusi. Kui imetajatele anda nendele mitte liigiomast piima, mitte liigiomast toitu, siis ei saa nad omastada vajaminevaid toitaineid, haigestuvad ja surevad seeläbi.

      Mis on ainuõige toit inimesele? Igal liigil on temale anatoomiliselt-füsioloogiliselt kõige sobivam toit, niisamuti inimesel.
      Mis on vaist? Vaist on instinkt: niisiis meile loomulik toit tõmbab meid juba instinktiivselt seda toitu valima.

      Meid instinktiivselt sööma kutsuv toit peaks meid meelitama oma värvi ja lõhnaga, olema söödav ja isuäratav algsel kujul, toit, millele me pääseks anatoomiliselt ligi ning mis seeduks ja omastuks meie organismis ilma probleemideta. Selleks toiduks on esiteks puuvili: see toit kutsub meid oma värvi, lõhna ja maitsega ja seedub ideaalselt vajamata ainsamatki töötlust.

      Tänapäeval söövad instinktiivselt väga vähesed inimesed. Me kasvame üles ebaloomulikul toidul. Meie instinktid on pea peale pööranud liigselt töödeldud toit: rafineeritud jahude-suhkrute, maitsetugevdajate ja muude lisaainete kasutamine.

      Hea on tuua ebaloomulike toitude valikul põhjuseks, et mu keha või vaist ütleb mulle, et ma vajan seda. Tegelikult pakub iga töödeldud toidu tarbimine organismile rahuldust. Me oleme sõltuvuses ainuüksi töödeldud toidust, rääkimata suhkru-, jahu- või piimatoodetest. Loomulikult suunab toiduvalikuid ka vaimne pool, mida raskemad ja väljakannatamatud on emotsioonid ja tunded, seda raskemat (rasvasemat ja töödeldumat) toitu me valime.

      Kindlasti tuleks süüa toitu, mida me naudime ja mis ei tekita meile lisastressi, kuid oluline oleks olla võimeline juhtima oma toiduvalikuid, mida toidusõltuvuses viibivad inimesed tihti teha ei suuda.

      Piimatoodete tarbimist seostatakse hormoonsõltuvate vähkide, soolevähi, autoimmuunhaiguste, südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja allergiate väljaarenemisega. Nimetatud haigused võivad inimese elukvaliteeti tunduvalt langetada või elu lühendada mitmekordselt.

  2. Kass joob küll lehmapiima… Ära lase ennast pseudomeditsiinist mõjutada, mõtle oma peaga. Kui sulle ei maitse, ära joo. Sa ikka tead kui tobe sa välja näed, kui tellid gluteenivaba vett?

    Edasiseks järelemõtlemiseks: Mesi on mesilase okse ;)

  3. udujuttu on tore puhuda, tarkade sõnadega vooderdada ja lihtsameelsetele kärbseid pähe ajada.

    lugedes aga natuke teaduslikke (päristeaduslikke, retsenseeringute ja viidete jms vajalikuga) allikaid, saame me teada näiteks (3 minuti otsingu tulemusel): “Without routine access to animal source foods, it is highly unlikely that evolving humans could have achieved their unusually large and complex brain while simultaneously continuing their evolutionary trajectory as large, active and highly social primates.”
    http://jn.nutrition.org/content/133/11/3886S.short

    “A study of human and pre-human diet history shows that for a period of at least 2 million years the human ancestral line had been consuming increasing quantities of meat. During that time, evolutionary selection was in action, adapting our genetic make up and hence our physiological features to a diet high in lean meat.
    /…/
    In conclusion, lean meat is healthyand beneficial component of any well-balanced diet as long as it is fat trimmed and consumed as part of a varied diet”
    http://link.springer.com/article/10.1007/s003940050005

    ja tulla väitma, et inimene piimavalku ei omasta…no vabandage…

    1. jutt nendes artiklites energiast – lihast. Liha küpsetamine andis võimaluse ajule energiat laadida. Piim siin selles “süüdi” ei ole. Kaseiini meil vaja ei ole..

  4. 15 aastat tagasi soovitas minu arst (tsoonterapeut) mul lõpetada igasuguse piimatoodete tarbimise, kuna tervis oli päris kehv igas valdkonnas(maks, neerud, kilpnääre jne).Võtsin kuulda tema soovitusi, tervis on super hea, tunnen end, nagu oleks 100 kg kergem, mitte otseses kaalu mõttes vaid nii hea ja kerge on olla, kui miskit ei vaeva.

  5. Inimene ei omasta kaseiinivalku? Vabandage, aga kuidas siis kulturistid ja fitnessistid oma lihasmassi kasvatavad just kaseiini ja vadakuvalguga? :) Kontrolli oma faktide õigsust järgmine kord ;)

  6. Demagoogiline või lihtsameelne on inimene, kes räägib, et ma ei joo piima, sest see pole mõeldud inimesele. Kas loom kasvab metsas, selleks, et ma saaksin teda süüa? Kas jänesekapsas kasvab selleks, et keegi saaks ta ära süüa? Toit lihtsalt on ja meie oleme kohanenud seda sööma.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s