Riiklike toitumissoovituste ajalugu

Riiklikke toitumissoovitusi uuendatakse iga 5 aasta tagant. Aastakümnete jooksul on juhistest saanud aktsepteeritud teadusel põhinev dokument, mille põhjal arendatakse riiklik toitumisõpetus. Soovitused peaksid aitama elanikkonnal teha tervislikke valikuid: edendada tervist ja ennetada haigusi.

Paljud ei tea, et esimeste toitumissoovituste looja oli 1980. aastal USA põllumajandusministeerium (USDA), kes seisis esiteks toiduainetööstuse ärihuvide, mitte elanikkonna tervise eest. Toiduainete tarnijad panid kirja, mida ja kui palju ameeriklased sööma peaksid.

Algeliselt sõnastas McGoverni Komitee põhjendatud ja tõhusad toitumissoovitused. McGovern 1977. aasta jaanuaris peetud pressikonverentsil:

“Viimase 50 aasta jooksul on ameeriklaste toidulaud radikaalselt muutunud: levinud toitumisharjumused kujutavad endast sama suurt terviseohtu kui suitsetamine. Ameeriklaste toidumenüü sisaldab rikkalikult loomseid küllastatud rasvu, kolesterooli, suhkrut ja soola, mis on otseselt seotud südamehaiguste, vähi ja ülekaalulisuse väljaarenemisega. …

Võib öelda, et meie riigis on südamehaiguste, vähi ja diabeedi epideemia ning olukorra parandamisega pole aega viivitada. Avalikkus tahab ja vajab toitumisalast juhendamist ja tuge. Peamised terviseprobleemid väheneksid, kui me parandaksime elanikkonna toitumist. Loodetavasti saame me täna panna maha nurgakivi parema tervise loomiseks kõikidele ameeriklastele – läbi toitumise. ”

Soovitused juhtisid tähelepanu loomsete toodete tarbimise vähendamisele: esiteks liha- ja piimatoodete, kui ka suhkru ja soola tarbimise piiramisele.

Suurtööstuste esindajate kommentaarid peale konverentsi:

  • Rahvusvaheline Suhkru instituut kritiseeris soovitusi: “Milleks keelata inimestele seda, mis neile maitseb?!”
  • Soola Instituut sõnas hoiatavalt: “Kui läbi paranenud toitumise inimeste eluiga tõuseks, siis tervishoiusüsteemi kulutused hoopis suureneksid, kuna ühiskonnas oleks aina rohkem vanu inimesi!”
  • Rahvuslik Piimameierei soovitas, et toitumissoovitused võetaks tagasi ja tehtaks ümber ning formuleerimine peaks toimuma koostöös toiduainetööstusega.
  • Liha- ja munatööstus nõudsid täiendavat ärakuulamist: toitumissoovitused tuleks koheselt maha võtta.
  • Ameerika Loomakasvatajate Ühendus põhjendas oma negatiivset suhtumist järgmiselt: “Liha pole kordagi mainitud positiivse külje alt –  ainus, millega liha seostatakse, on erinevad degeneratiivsed haigused.”
  • “Kogu toiduainetööstus – liha-, muna-, piima- ja suhkrutööstus – võib läbi nende toitumisjuhiste saada tõsiselt kahjustada ning mitte kunagi enam taastuda!”

McGoverni Komitee poolt loodud toitumissoovitused lükati tagasi, kuid kui aasta lõpus tulid välja uued parandustega toitumisjuhised, ei sobinud ka need toiduainetööstusele.  Toitumis- ja Inimvajaduste Komitee elimineeriti ja nende ülesanded kanti üle Põllumajandus Komiteele.  Kogu lugu lõpes sellega, et USDA andis 3 aastat hiljem välja toitumissoovitused, mis esindasid ennekõike toiduainete tarnijate huve. Need toitumisjuhised said laialdaselt aktsepteeritud ja nendest sai peamine tervisliku toitumise teejuht ühiskonna erinevatele gruppidele: teaduslik, tarbiv ja tööstuslik.

WHO poolt heaks kiidetud USDA toitumissoovitustest on juhindunud enamik riike: Ameerika toitumisjuhised on teiste riikide toitumissoovituste “ema”,  samuti nagu Ameerika Vähiliit on kõigi teiste vähiliitude “ema” jne. Kuna lääne riigid on majanduslikult poliitiliselt sarnased, on sarnased ka toitumissoovitused.

Toitumissoovitused dikteerivad meile: piimatooteid on vaja tarbida nii ja nii palju, liha on vaja tarbida nii ja nii palju, muna ja võid on vaja tarbida nii ja nii palju, niisamuti tera-, puu- ja juurviljadega. Levinumad müüdid, mis pärinevad just toitumissoovitustest on: piima on vaja juua, et saada kaltsiumi, liha on vaja süüa, et saada täisväärtuslikku valku. Selline info on inimesed ära hirmutanud: ei usaldata iseenda valikuid, mis võivad erineda levinud arusaamadest “tervislikust toidulauast”, kardetakse seda, et ei saada ise enda toidumenüü planeerimisega hakkama, samuti on hirm taimetoitluse, toitainetepuuduste ees jne.

Kuigi lääne riikides on kasvanud rasvumine, südamehaiguste esinemine, patsientidele kirjutatakse enim diabeedi ja kolesterooli alandavad ravimeid kui kunagi varem, pole soovituste põhimõtted 30 aasta jooksul muutunud.

Selge on, et rahvuslik toitumispoliitika toetab suuri korporatsioone ennem kui objektiivset teadust, mis paneb riiklike toitumisjuhiste tõsiseltvõetavus suure küsimärgi alla. Me usume, et valitsuse poliitika eesmärk on maksimeerida rahva tervist läbi teadustöö, rahastamise ja teavitustöö, et tagada kõige efektiivsem haiguste ennetus ja ravi – kuid kas see ka tegelikult nii on?

Allikas: The McGovern Report | NutritionFacts.org.

Postitust illustreerib toitumispüramiid, mille läbi pole võimalik teenida suuri kasumeid, loomade ega inimeste tervise arvelt, vaid suunata inimesi ise kasvatama aedvilju ja omama puuvilja puid. :)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s