Kõrvitsakook kõrgemale südametšakrale

Selle kõrvitsakoogi kaunistasin puuviljadest spiraaliga. Spiraal on üks vanemaid geomeetrilisi kujundeid, sümboliseerides liikumist välisest teadvusest (materiaalsus, väline teadlikkus/taju, ego)  sisemisse teadvusesse (valgustatus, nirvaana, kosmiline teadvus). Spiraal sümboliseerib taassundi, kasvamist ja arenemist: teadvust, mis saab alguse keskelt ja avardub aina suuremaks. Seda võib võtta kokku sõnadega: tasakaal, suund, algus, laienemine, teadvus, ühendus, rännak ja areng.

Roosa värv selles spiaraalis sümboliseerib kõrgemat südametšakrat: tarbides roosat värvi toiduaineid, toetame me endas südametšakra avanemist. Kõrgema südametšakra ehk tüümuse tšakra, teise nimega Kõrgem Süda või Ühendatud Armastus, see on koht, kus paikneb meie hing, seega kõige olulisem tšakra. Me oleme ühenduses kõrgema südametšakraga, kui me suudame armastada tingimusteta kogu inimkonda, see tähendab kõikide inimeste ja uskumuste armastavat rahumeelset aktsepteerimist. Me oleme võimelised vastu võtma armastust ja andma seda edasi teistele. See tšakra ühendab meid maailma hingega – me tunneme, et me oleme kõik üks.

Tšakra asetseb seal, kus on harknääre, südame- ja kurguŧšakra vahel. Nende kahe energia kombinatsioon võimaldab meil saada parem ühendus meie keha ja hinge vahel. See on ŧsakra, kus asub kaastunne, empaatia, rõõm, rahu, kannatlikkus, tasakaalustatud emotsioonid ja tingimusteta armastus lähedaste ja ka kõigi teiste vastu.

Kook tuli välja selline:

IMG_4913

Koogi põhja sisse läheb:

– 300 g datleid

– 300 g kookoshelbeid / 1 purustatud kookospähkel

Lõika datlid väikesteks tükkidest ja purusta blendris koos kookoshelvestega ühtlaseks massiks. Kui kasutad kookospähklit, purusta kookospähkel, lõika sisust laastud ja purusta blendris helvesteks. Lükka mass ühtlaselt koogitaldrikule.

Kreemi sisse läheb:

– 400 g tükeldatud toorest kõrvitsat

– 250 g india pähkleid (leotatud u 4 tundi)

– 100 g kookoshelbeid

– 5-10 datlit (eelnevalt leotatud)

– 0,5 sidruni mahl

Pane kõik koostisosad blendrisse või köögikombaini ja blenderda seni, kuni mass on ühtlane ilus kreem. Vala kreem koogipöhjale ja kaunista meelepäraste puuviljadega. Valisin tunnetuspõhiselt roosad granaatõuna seemned ja helekollase banaani – ju vajas südameŧšakra ja ka päikesepõimik toetust. Kaunistuseks valitud puuviljad sobisid väga hästi ka maitsega, kuna koogi sisu ponud liiga magus.

IMG_4921

Uusi maitseid ja katsetusi!
Kätlin

Advertisements

Kookosvahukoorene toorkook

Nädal tagasi tuli mul soov teha üks ilus puhas valge kook. Minu toorkoogid on alati olnud neutraalsetes maalähedastes värvides, põimides enda sisse erksaid toone nagu punane, oranž, kollane, sinine.

Huvitav on analüüsida oma toiduvalikuid mõni aasta tagasi. Esimesel vegan-aastal ei tarbinud ma absoluutselt piima, mul ei olnud tahtmist taimseid piimasid osta ega soovi ise teha. Ma olin alateadlikult keskendunud värvilistele smuutidele, mille värvid olid enamasti punane, oranž, kollane, samuti värvilistele salatitele ja juurviljaroogadele. Nüüd ma vaatan tagasi, ja arvan, et see oli aeg, kui minu alumised tšakrad ehk energiakeskused vajasid tuge: punaste toitudega toetasin ma juurtšakrat – ellujäämist. Suur toidumenüü muutus tekitas igapäevaselt uusi küsimusi: puudus täielik turvatunne toitumisalaste valikute suhtes. (Oluline: toitumisprobleemid/häired on tihti seotud alumiste tšakrate blokeeringutega ehk inimene tunneb tugevat turvatunde puudumist, millest tulenevalt pole tal elujõudu.) Oranžiga toetasin sakraaltšakrat – usku iseendasse ja enesekindlust, mida mul oli vaja just algusel, et ma poleks mõjutatav teiste kritiseerivatest või hukkamõistvatest hinnangutest. Kollane toetas päikesepõimikut – minu emotsioone ja psüühikat, et mu mõtted ja meeleolu oleksid rahulikud ja stabiilsed.

Sel ajal polnud esmatähtis toetada ja avada näiteks ülemisi tšakraid, mis on seotud meie intuitsiooniga, kõrgema teadlikkuse ja spirituaalsusega. Nüüd ma joon smuutisid minimaalselt, eelistan hoopis värsket puutumata puuvilja ja minu menüüsse on tulnud uus ja oluline peatükk: valget toidugruppi esindavad taimsed piimad, mida ma valmistan suure hoole ja armastusega (seda alles paar viimast kuud). Kõik valged toidud (seened, küüslauk, sibul, ingver, kookospähkel, valged õunad ja muud troopilised viljad) aitavad meid ühendada ja siduda inimkonnaga, planeediga, universumiga, meie kõrgema teadlikkusega. Läbi söömise on võimalik seda ühendust tugevdada: sisuliselt on söömine jumalik akt, kuna see ühendab meid kõigi nende elu vormidega, mis olid kaasatud toidu loomisesse.

Vahukoor on ideaalselt puhas ja valge toiduaine, niisiis tuli mul mõte teha kookoskoorest vahukoor. Kookosvahukoore valmistamiseks tegin ma kõigepealt kookospiima — õpetus siin: Kuidas teha kookospiima?

Panin kookospiima külmkappi tahenema, juba 15 minuti pärast on kookosrasv piima pealmisesse kihti kogunenud ja tahenenud. Ajasin selle tahke rasvase osa miksriga vahule ja kaunistasin sellega koogi.

IMG_4907

Koogipõhja sisse läks:

– 200 g datleid (leotatud pool h)

– 200 g kookoshelbeid

Kreemi sisse:

– 3 banaani

– 200 g kookoshelbeid

– 2-3 suuremat datlit “Juicy Dates”

– 1 spl kookosrasva

– 1 cm vanilje kauna sisu

– poole sidruni mahl

Blenderda põhja komponendid massiks ja aseta koogitaldrikule. Blenderda kreemi komponendid ja vala koogitaldrikule teiseks kihiks. Kõige peale kaunistuseks õrn kookosvahukoore kiht ja mustikad.

Kook tuli väga maitsev – sidrun ja marjad andsid hapusust ja banaan ja vahukoor magusust! :)

 

Ilusaid puhtaid toiduelamusi!
Kätlin

15 minutiga kreemine toorsupp!

“Toortoit annab elujõudu, tugevdab immuunsust ja taastab tervist nii füüsiliselt, vaimselt kui emotsionaalselt.” – Ann Wigmore

Üsna hiljuti lisasin enda menüüsse toorsupid, mis on oma olemuselt kuumtöötlemata püreesupid. Blendriga köögivilju purustades on võimalik saada tulemuseks püree ilma kõrgeid hävitavaid temperatuure kasutamata.

Toorsupi valmistamine võtab ainult 15 minutit

Väga lihtne on valmistada endale elujõudu, ensüüme ja toitaineid täis toorsupp. Toorsupi eelis on see, et Sul pole vajadust oodata, kuni toiduained supi sees pehmeks keevad, seejärel oodata kuni supp jahtub temperatuurini, mil see pole enam liiga kuum söömiseks. Hoopis kergem ja ka loogilisem on valmistada supp värsketest köögiviljadest ning see madalal tulel söömiseks paraja temperatuurini kuumutada.

Kreemine suvikõrvitsa toorsupp (4le inimesele), mille valmistamiseks läheb Sul vaja:

– 2-3 keskmise suurusega suvikõrvitsat

– 250 ml kookospiima

– u 1 klaas sooja vett

– 3 küüslauguküünt

– 0,5 tl vürtskööment

– 0,5 tl kurkumit

– 1 spl peterselli ja tilli

– peoga pihlakaid (võimalusel)

– 0,5 tl roosat himaalaja soola

1. Lõika suvikõrvits ja küüslauk väiksemateks tükkideks ning aseta blendrisse (või köögikombaini), vala peale kookospiim ja puista maitseained. Aja säästmiseks võid kookospiima varem valmis teha – ühest kookospähklist saadud piim on paras kogus supi jaoks. (Kui vaja, vaata kookospiima valmistamise õpetust eelmisest postitusest.)

toorsupp, algus

2. Blenderda seni (u 3-4 min), kuni mass on kreemjas ja püreestatud.

toorsupp, valmis

3. Vala püreesupp potti ja pane pliidile. Kuumuta max 46°C-ni – temperatuuri on lihtne kontrollida nii, et hoiad potti madalal tulel, segad ja iga natukese aja tagant testid näpuga kuumust. Eemalda supipott pliidilt, enne kui näpul hakkab liiga kuum – naudi võib-olla oma elu esimest toorsuppi! :)

serveeritud

Mis juhtub toiduga kuumtöötlemisel?

Max Plancki Instituudi andmetel hävib kuumtöötlemisel 50% valku, 100% ensüüme ja fütotoitaineid. Kõige tundlikum küpsetamise suhtes on C-vitamiin, mille kadu on umbes 70-80%, B vitamiinid hävivad umbes 50% ulatuses, sealhulgas B1 ja B12 hävivad keskmiselt 96%, foolhape 97%, biotiin ehk B7 72%. Lisaks muudab küpsetamine valgu sisemist ehitust hävitades teatud funktsioonid, sellise valgu tarbimine kiirendab vananemist ning muid haiguslikke protsesse. – Cousens, G. (2005). Spiritual Nutrition. Barkeley: North Atlantic Books.

Toortoit säilitab endas elu, kui Sa ei kuumuta seda üle 46°C – kõrgema temperatuuri juures hakkavad hävima toiduensüümid. Ensüümid on toidu seedimisel hädavajalikud, kuna organism saab toetuda toidust saadavatele ensüümidele ega pea kulutama energiat ensüümide reproduktsioonile. Ensüümid on keha igas rakus, võimaldades organismi eluvõimelisuse, neid on vaja kõikides keemilistes reaktsioonides: vitamiinid, mineraalained või hormoonid on võimetud toimima ilma ensüümideta. – Russo, R. (2009). The Raw Food Lifestyle: The Philosophy and Nutrition Behind Raw and Live Foods. Barkeley: North Atlantic Books.

Küpsetatud toit liigub seedesüsteemis aeglasemalt kui toortoit. Osaliselt toimub fermentide roiskumine: tekivad kahjulikud ained, mis põhjustavad gaase, kõrvetisi ja degeneratiivseid haigusi. Ensüümiderikas toit ei paranda mitte ainult füüsilist keha, vaid ka vaimsel tasandil parandavad ensüümid organismi pingetaluvust ja intuitsiooni. Pidev töödeldud toidu tarbimine häirib hüpofüüsi tööd, mis mõjutab kõiki teisi hormoone tootvaid organeid. – Howell, E. (1994). Food Ensymes for health and longevity. New York: Avery Publishing Group Inc.

Tee ise kookospiima!

Pildil on kolme kookose piim ja kurnamise jääk ehk värsked kookoshelbed, mida võid kasutada hiljem küpsetamisel, smuutides, müslis jne. 3 kookospähklit läks maksma 1,5 euri. Arvestades, et ökopoes maksab kookospiim keskmiselt 8 eur/l, ökokookoshelbed keskmiselt 10 eur/kg, on minu soovitus: tee ise!

Alates ajast, kui mu menüü muutus taimepõhiseks, on selles uhkel ja väärikal kohal kreemjas kookospiim. Kasutan kookospiima mitmel otstarbel: söön müsliga, lisan koore asemel kakaole/võilillekohvile, toorsupile, toorjäätisele, smuutile või hoopis juurviljaroale.

Kookos India mütoloogias

Sanskriti kirjutistes mainiti kookost juba 4 saj eKr. Lõuna-Aasias nimetatakse kookospähklit sriphala ehk jumalate puuvili, kuna see sümboliseerib täielikku kasulikkust, omakasupüüdmatut teenimist, heaolu ja suuremeelsust. Usutakse, et puu on iidse india puu kalpavriksha – puu, mis täidab kõik soovid – ümberkehastus. Seega kookospähkel mängib olulist rolli paljudes religioossetes ja sotsiaalsetes talitlustes.

Kookospähkel on alati olnud templitesse viidav and, kus ta löödi lahti jumaluste ees, meenutamaks loomade ja inimeste ohvrirituaale iidsel Veeda ajal. Kookospähklit kasutati maja sisseõnnistamisel, kui ka abielu riitustel. Jumalate austus- ja imetlusavalduste rituaalidel ehk pujadel kasutati savipotti nimega purnakumbha, mis täideti vee ja mango lehtedega ning mille peale asetati koospähkel. Purnakumbha tähendab sanskriti keeles „täidetud pott“, mis esindab Emakest Maad: vesi on eluandja, lehed on elu ise ja kookos on jumalik teadvus.

India mütoloogias kookospähkli 3 „silma“ kujutavad võimsa jumala Shiva kolme silma. Kookospähkel kujutab inimkeha ning kookospähkli purustamine sümboliseerib egost vabanemist – ainult nii me saame täielikult vabaneda ja ühineda Brahamiga – ülim hinge kõiksusega.

Kookospiima kasulikkus

  1. Kookospiim sisaldab külluslikult vitamiine nagu C, E, B1, B3, B5 ja B6, mis seisavad esiteks naha tervise eest: aidates nahal püsida elastne, pehme, kestenduste- ja ekseemivaba.
  2. Kookospiim sisaldab seleeni, mis aitab leevendada artriiti sümptomeid, vähendades vabade radikaalide hulka ja liigesepõletikku.
  3. Mineraalaineid nagu kaaliumi, naatriumi, magneesiumi, fosforit – mis samuti niisutavad keha seespidiselt. /Tassi kohta 89 mg magneesiumi, mis aitab rahustada närve ja säilitada normaalset vererõhku; 240 milligrammi fosforit ühe tassi kohta, mis aitab tugevdada meie luusid.
  4. Kookospiima rasvhapetest on 50% lauriinhape (emapiimas 6,2% kogu rasvast). Lauriinhape annab emapiimale immunsust tõstva toime, hape teisendatakse kehas ühendiks nimega monolauriin, millel on antimikroobne, antioksüdantne, seene-ja bakteritevastane mõju. Lauriinhape hoiab ära ka vähi tekkimist ja vabade radikaalide poolt tekitatud mutatsioone. Oma antibakteriaalse toime tõttu aitab ravida haavandeid, kurgu põletikke, kuseteede infektsioone, igeme- ja suu limaskesta põletikke, paradontoosi, vähendab põletiku nähtusid,soodustab kudede taastumist ning toetab immuunfunktsiooni. Kookosõlis leiduv kaprüülhape (8%) ja teised rasvhapped hävitavad candida-pärmseent.
  5. Kookosrasv aitab imendada ja seedida teisi toitaineid, k.a. vitamiinid, mineraalid ja aminohapped. Parandab Ca ja Mg imendumist ning toetab sellega tugevate luude moodustamist. Soodustab teatud B- vitamiinide, rasvlahustuvate K-, E-, D- ja A- vitamiini, beeta karoteenide ja aminohapete imendumist.
  6. Kookosõli on ainus õli, mis aktiveerib kilpnäärme tööd. See õli stimuleerib türeoidhormooni tootmist ja kiirendab nii ainevahetust.
  7. Vaatamata kõrgele küllastunud rasvhapete sisaldusele: või- ja hapukoore asendamine kookospiimaga aitab vähendada LDL (halva)  kolesterooli taset. Mitte kõik küllastunud rasvhapped pole võrdsed – taimne küllastatud rasv kookosõlis erineb loomsest rasvhapete ahela pikkuse poolest. Keskmise ahelaga triglütseriidid imenduvad läbi sooleseina, viiakse otse maksa ja kasutatakse ära energiaks. Kookospiim tõstab kolesterooli taset, kuid selle lauriinhape suurendab HDL (hea) kolesterooli taset, mis parandab HDL – LDL (halva) kolesterooli suhet.

(Allikas: Kookosõli mõju; Coconut oil: when saturated fad may be good for you; 15 benefits of Coconut milk)

Kookospiima valmistamine

Kookospiima on lihtne valmistada ning see võtab aega umbes 20 minutit.

1. Osta poest üks raske loksuv ja kiuline kookospähkel, jälgi et kookospähkli 3 silma oleksid ilma mädaplekkideta. Kookospähkli purustamiseks sobib hästi haamer.

vahend

2. Ava kookospähkel kasutades haamrit või nuga. Videos on näha erinevad tööriistad, millega on kõige parem kookospähklit avada ja saada kätte sisu. Piima tegemiseks on spetsiaalne mahlamasin, mis eraldab kookospiima massist, mina aga teen seda käsitsi. Kui Sul pole kõiki vajaminevaid tööriistu, siis ole lihtsalt loov. :)

.

Kookospähkel on värske siis, kui kookosvesi on selge ja meeldiva magusa maitsega. Lisa kookosvesi kookospiimale või tarbi koheselt, sest õhuga kokkupuutel kaotab vesi toitaineid.

Kookosvee kasulikkus

Kookosvesi niisutab meie keha enam kui tavaline vesi – see vesi on identne meie vereplasmaga, tehes sellest universaalse doonori. Kookosvesi on rikas kiudainete, ensüümide, C-vitamiini, mineraalainete (magneesiumi ja kaaliumi) ja aminohapete sisalduse poolest. Kookosvesi aitab tugevdada immuunsüsteemi ja võidelda gripiga; hoida südame-veresoonkonna tervist; filtreerida neerudel toksiine vähendades neerukivide esinemist. Näiteks on kookosvesi hea mangaani allikas, mis aitab organismil metaboliseerida glükoosi reguleerides seega veresuhkru taset.  Mangaan mõjutab kõiki ainevahetuslikke funktsioone, ravib põletikke, ennetab osteoporoosi, leevendab PMS sündroomi naistel, aitab kaasa vitamiinide imendumisele ja aitab säilitada seedetrakti funktsioone. (Allikas: Enormous health benefits of coconut water)

masinas

3. Nüüd vala peale soe vesi (1 tass u 40 kraadist vett) ja blenderda masinaga umbes 3-4 minutit.

valmis

5. Võta kurnariie/marli ja kurna välja soe kreemjas kookospiim!

marliriidega2

6. Võta aeg, et naudida seda jumalate jooki värskelt – kasvõi puhtalt ilma lisanditeda maitseb see suurepäraselt!

Toitude sisse sobib ka juba 1-2 päeva seisnud kookospiim. Toitainete- kui rasvhapeterikkuse poolest on kookospiim väga rammus toit, kindlasti ei tasu sellega liialdada, vaid tarbida mõõdukalt. Armastan viia kookospiima külakostiks ja pakkuda erilistele külalistele! :)

ja lõpptulemus2

OLULINE TEADA:

Oluline on pidada silmas, et rasvad ei moodustaks mitte üle 10% meie toiduenergiast. Tervise kvaliteet langeb märgatavalt, kui rasvaprotsent menüüs tõuseb üle 10%. Dr. Dean Ornish, John McDougall, Michael Klaper, William Harris, Ruth Heidrick, Michael Greger, Neal Barnard teiste seas, soovitavad südamehaigetel, kui ka kõigil teistel, kes soovivad parimat tervist ja ennetada südame-veresoonkonnahaigusi, tarbida taimset rasva maksimaalselt 10%. Seega ei tohiks taimepõhisel toitumisel süüa kookosrasva lusikate viisi (nagu mõnel pool soovitatakse), vastasel juhul kasvab rasvaprotsent väga kõrgele.

Isevalmistatud kookospiima tasuks eelistada nii tööstuses valminud kookospiimale kui ka puhtale kookosrasvale. Kookospiim on toitvam kui kookosrasv. Isevalmistatud kookospiim sisaldab kõiki toitaineid, mida sisaldab kookospähkel: süsivesikud, valgud, rasvad, kiudained. Kontsentreeritud kookosrasv on ilma kiudaineteta, valgu, süsivesikute ja veesisalduseta. Kui valmistad ise kookospiima, võid olla kindel tooraine kvaliteedis ega pea kartma muid lisa- ja säilitusaineid, mida lisatakse, selleks et toiduaine säiliks. Saad ise reguleerida, kui rasvast kookospiima soovid juua. Tööstuslikult toodetud kookospiim sisaldab keskmiselt 87% rasva, kui soovid teha kooretaolist kookospiima, lisad vähem vett, kui lahjemat ehk väherasvast piima, lahjendad rohkema veega. Positiivne on see, et kookosrasv on nn tavalisest taimeõlist madalama kalorsusega: üks gramm kookosõli sisaldab vaid 6,8 kcal, muud õlid keskmiselt 9 kcal.

Riiklike toitumissoovituste ajalugu

Riiklikke toitumissoovitusi uuendatakse iga 5 aasta tagant. Aastakümnete jooksul on juhistest saanud aktsepteeritud teadusel põhinev dokument, mille põhjal arendatakse riiklik toitumisõpetus. Soovitused peaksid aitama elanikkonnal teha tervislikke valikuid: edendada tervist ja ennetada haigusi.

Paljud ei tea, et esimeste toitumissoovituste looja oli 1980. aastal USA põllumajandusministeerium (USDA), kes seisis esiteks toiduainetööstuse ärihuvide, mitte elanikkonna tervise eest. Toiduainete tarnijad panid kirja, mida ja kui palju ameeriklased sööma peaksid.

Algeliselt sõnastas McGoverni Komitee põhjendatud ja tõhusad toitumissoovitused. McGovern 1977. aasta jaanuaris peetud pressikonverentsil:

“Viimase 50 aasta jooksul on ameeriklaste toidulaud radikaalselt muutunud: levinud toitumisharjumused kujutavad endast sama suurt terviseohtu kui suitsetamine. Ameeriklaste toidumenüü sisaldab rikkalikult loomseid küllastatud rasvu, kolesterooli, suhkrut ja soola, mis on otseselt seotud südamehaiguste, vähi ja ülekaalulisuse väljaarenemisega. …

Võib öelda, et meie riigis on südamehaiguste, vähi ja diabeedi epideemia ning olukorra parandamisega pole aega viivitada. Avalikkus tahab ja vajab toitumisalast juhendamist ja tuge. Peamised terviseprobleemid väheneksid, kui me parandaksime elanikkonna toitumist. Loodetavasti saame me täna panna maha nurgakivi parema tervise loomiseks kõikidele ameeriklastele – läbi toitumise. ”

Soovitused juhtisid tähelepanu loomsete toodete tarbimise vähendamisele: esiteks liha- ja piimatoodete, kui ka suhkru ja soola tarbimise piiramisele.

Suurtööstuste esindajate kommentaarid peale konverentsi:

  • Rahvusvaheline Suhkru instituut kritiseeris soovitusi: “Milleks keelata inimestele seda, mis neile maitseb?!”
  • Soola Instituut sõnas hoiatavalt: “Kui läbi paranenud toitumise inimeste eluiga tõuseks, siis tervishoiusüsteemi kulutused hoopis suureneksid, kuna ühiskonnas oleks aina rohkem vanu inimesi!”
  • Rahvuslik Piimameierei soovitas, et toitumissoovitused võetaks tagasi ja tehtaks ümber ning formuleerimine peaks toimuma koostöös toiduainetööstusega.
  • Liha- ja munatööstus nõudsid täiendavat ärakuulamist: toitumissoovitused tuleks koheselt maha võtta.
  • Ameerika Loomakasvatajate Ühendus põhjendas oma negatiivset suhtumist järgmiselt: “Liha pole kordagi mainitud positiivse külje alt –  ainus, millega liha seostatakse, on erinevad degeneratiivsed haigused.”
  • “Kogu toiduainetööstus – liha-, muna-, piima- ja suhkrutööstus – võib läbi nende toitumisjuhiste saada tõsiselt kahjustada ning mitte kunagi enam taastuda!”

McGoverni Komitee poolt loodud toitumissoovitused lükati tagasi, kuid kui aasta lõpus tulid välja uued parandustega toitumisjuhised, ei sobinud ka need toiduainetööstusele.  Toitumis- ja Inimvajaduste Komitee elimineeriti ja nende ülesanded kanti üle Põllumajandus Komiteele.  Kogu lugu lõpes sellega, et USDA andis 3 aastat hiljem välja toitumissoovitused, mis esindasid ennekõike toiduainete tarnijate huve. Need toitumisjuhised said laialdaselt aktsepteeritud ja nendest sai peamine tervisliku toitumise teejuht ühiskonna erinevatele gruppidele: teaduslik, tarbiv ja tööstuslik.

WHO poolt heaks kiidetud USDA toitumissoovitustest on juhindunud enamik riike: Ameerika toitumisjuhised on teiste riikide toitumissoovituste “ema”,  samuti nagu Ameerika Vähiliit on kõigi teiste vähiliitude “ema” jne. Kuna lääne riigid on majanduslikult poliitiliselt sarnased, on sarnased ka toitumissoovitused.

Toitumissoovitused dikteerivad meile: piimatooteid on vaja tarbida nii ja nii palju, liha on vaja tarbida nii ja nii palju, muna ja võid on vaja tarbida nii ja nii palju, niisamuti tera-, puu- ja juurviljadega. Levinumad müüdid, mis pärinevad just toitumissoovitustest on: piima on vaja juua, et saada kaltsiumi, liha on vaja süüa, et saada täisväärtuslikku valku. Selline info on inimesed ära hirmutanud: ei usaldata iseenda valikuid, mis võivad erineda levinud arusaamadest “tervislikust toidulauast”, kardetakse seda, et ei saada ise enda toidumenüü planeerimisega hakkama, samuti on hirm taimetoitluse, toitainetepuuduste ees jne.

Kuigi lääne riikides on kasvanud rasvumine, südamehaiguste esinemine, patsientidele kirjutatakse enim diabeedi ja kolesterooli alandavad ravimeid kui kunagi varem, pole soovituste põhimõtted 30 aasta jooksul muutunud.

Selge on, et rahvuslik toitumispoliitika toetab suuri korporatsioone ennem kui objektiivset teadust, mis paneb riiklike toitumisjuhiste tõsiseltvõetavus suure küsimärgi alla. Me usume, et valitsuse poliitika eesmärk on maksimeerida rahva tervist läbi teadustöö, rahastamise ja teavitustöö, et tagada kõige efektiivsem haiguste ennetus ja ravi – kuid kas see ka tegelikult nii on?

Allikas: The McGovern Report | NutritionFacts.org.

Postitust illustreerib toitumispüramiid, mille läbi pole võimalik teenida suuri kasumeid, loomade ega inimeste tervise arvelt, vaid suunata inimesi ise kasvatama aedvilju ja omama puuvilja puid. :)