Elagu vegan pannkoogid!

Kõige maitsvamaid pannkooke küpsetan ma loomsed komponente, rafineeritud jahu ja suhkrut kasutamata – tulemuseks on mahlakad ja maitsvad 100% taimsed pannkoogid.

Asume siis retsepti kallale, mis on tervislik, soodne ja lihtne valmistada. Vaja läheb:

– 250 g leotatud hirssi

– poole kookospähkli sisu

– 2-3 spl jahvatatuid linaseemneid

– 2-3 leotatud datlit

– näpuotsaga meresoola

Kui Sa tead, et soovid valmistada pühapäeva hommikul pannkooke, siis pane laupäeva õhtul 250 g loputatud hirssi vette likku. :)

Esiteks vala minema hirsi leotusvesi. Pane blendrisse hirss koos puhta veega – 1 osa vett, 1 osa hirssi. Purusta hirss veega segi ja lisa tükeldatud kookospähkli ribad. Blenderda segu seni, kuni kõik on puru. Lõpuks lisa 2 supilusikatäit purustatud linaseemneid. Kui soovid, et segu oleks magusam, lisa 1 spl mett või 2-3 leotatud datlit. Lisa näpuotsaga meresoola.

Seekord küpsetasin naturaalsed pannkoogid, sest tahtsin neid süüa guacamole ehk avokaadokastmega, mis koosneb avokaadost, küüslaugust ja himaalaja soolast.

pikkuvaade

Hirss on ideaalne asendus rafineeritud nisu-, kaera-, odra-, rukki- jne jahudele, mis on toitainetevaesed ja sisaldavad lisaks ka gluteeni. Loe pikemalt gluteenist.

Linaseemnejahu on ideaalne asendus munadele, sest veega kokkupuutudes muutub nende mass sarnaselt kleepuvaks ja olles seega siduv komponent taignas. Linaseemned on väga heaks omega-3 ehk alfa-linoleenhappe allikaks (kuni 58 %), nad sisaldavad A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Linaseemned on ka rikkad kiudainete poolest ning sisaldavad magneesiumi, kaaliumi ja mangaani.

Shokolaadi-toorjuustu unistus

Paar kuud peale vegan-toitumise praktiseerimist avastasin enda jaoks toorkoogid. Ma polnud kunagi olnud suurem asi küpsetaja –  minu jaoks ei ole mingit võlu segada omavahel kokku jahu, suhkur ja munad, see möks siis ahju pista ja kuuma ahju ees minuteid lugeda… Kuigi ahjust tulev küpsetatud koogi lõhn on väga hea, sõin ma minevikus tihti seda küpsetatud kooki liiga mitu tükki ja tundsin ennast hiljem halvasti, tingituna nii jahu kui töödeldud rasva raskest mõjust seedesüsteemile. Kuigi toorkoogid on väga rammusad ja toitvad ning peale ühte tükki on magusaisu juba täidetud, ei tekita nad raskus- ega ebameeldivustunnet kõhus. Kuigi pähklid mõjuvad oma alg- ehk elustamata olekus kurnavalt seedesüsteemile, siis leotamine muudab nad meie organismi jaoks paremini omastavamaks. Loe seemnete, pähklite leotamise kohta pikemalt siit: The Benefits of Soaking Nuts and Seeds

Veganina tekkis mul toiduga uus, eriline  ja lähedane side. Kuigi ma teen ka soolaseid toite (peamiselt salateid, hautisi ja püreesuppe), kuulub vegan-maailmas mu süda  just toorkookidele. Esimene toorkoogitegu oli mu jaoks isegi ebamaine kogemus – tundsin, et see on midagi palju rohkemat, kui lihtsalt kook – see on kook, mis kannab endas teistsugust energiat ja vibratsiooni. Samuti on täiesti teine tunnetus teha kooki sellisest kvaliteetsest kraamist nagu kuivatatud puuviljad, leotatud pähklid, seemned, külmpressitud kookosrasv, toorkakao ja värsked puuviljad. Esimese koogi tegin retsepti järgi, aga edaspidi ei läinud seda enam vaja. Vahel siiski otsisin ideede saamiseks erinevaid retsepte ja kombineerisin nendest endale meelepäraseid.

Nüüdseks on selja taga juba vähemalt 30 toorkoogi valmistamiskogemus. Iga kord kasutan erinevaid pähkleid ja kombineerin neid kokku rosinate, kuivatatud jõhvikatega, datlite või viigimarjadega, maitseks lisan kas kaneeli või toorkakaod. Kreemi tegemiseks kasutan tavaliselt banaane ja avokaadot ning lisan tihti marju, mis seda magusat kooki mahendavad. Iga kord on tulemus täiesti uudne ja super-maitsev – võimatu on mööda panna või valesti teha. Valmistan kooki sünnipäevadel ja sõpradel on suur imestus, kui maitsvat kooki on võimalik teha ilma muna, jahu või kohupiimata… :)

Selle koogi tegin ma enda 24. sünnipäevaks ja sellest jagus umbes 15le inimesele.

Vaja läheb:

– 200 g datleid

– 200 g päevalilleseemneid

– 200 g kookoshelbeid

– 300 g indiapähkleid

– 1 keskmise suurusega kookospähkel

– 1-3 spl kookosrasva

– 2 spl mett

– pool klaasi vett

– 3 banaaani

– 1 avokaado (pehme, kreemjas)

–  3-4 spl toorkakaod/jaanikaunapulbrit

– 1/4 sidruni mahl

– meresoola

Põhi: datlid (200g); päevalilleseemned(200g); kookoshelbed(u 200g)
Leota paar tundi datleid. Esiteks purusta blendri või saumiksri abil päevalilleseemned, järgmiseks lisa sinna kookoshelbed ja kõige viimasena lisa leotatud datlid. Blenderda seni kuni on kena mass, mille saad koogivolmi vajutada.

Toorjuustukreem: indiapähklid (300 g – varasemalt 2-3 h vees leotatud), 1 kookospähkel (Kui Su blender pole väga võimas, siis soovitan kasutada kookoshelbeid valmis kujul), mesi (2 spl), 1/4 sidruni mahl, kookosrasv (1-2 spl), näpuotsaga soola

Ava kookospähkel, lõika sisust väikesed tükid ning purusta blendris peeneks puruks. Seejärel võta kookoshelbepuru blendrist välja ja järgmisena purusta india pähklid kreemjaks massiks. Sega massid jälle ühte. Lisa natuke (pool klaasi) vett ja hoia blendrit ikka töös, et mass kreemistuks, samal ajal lisa tundega mesi, sidrunimahl, kookosrasv ja näpuotsaga soola. Tulemuseks on kaunis kreemjas elevandiluu tooni toorjuustukreem. Vala kreem koogipõhjale ja hajuta ühtlaselt laiali.

Shokolaadikreem:  avokaado, banaanid, toorkakao/jaanikaunapulber (3-4 spl), kookosrasv/kakaovõi (1 spl)

Blenderda banaanid ja avokaado kaunilt kreemjaks, lisa armastusega toorkakao ja kookosrasv. Vajadusel lisa shoksikreemi veel paar leotatud datlit, kui kreem pole piisavalt magus. Vala shoksikreem toorjuustukreemi peale ja kaunista rohkete marjadega, sest need annavad koogile rohkem ELU, mahlakust ja hapukust!

Pea silmas, et vaheetappidel ei ole Sul tarvis blendrit pesta. Suhtu kogu protsessi loovalt ja kui Sul on tunne, et läheb vaja rohkem pähkleid, vett või midagi kolmandat, siis just seda lisa ja katseta. Peale esimest kooki on see tunnetus juba parem ja edaspidi läheb kõik hoopis lihtsamalt!
See kook on mu 2-aastase koogiajaloo üks maitsvaim pärl! Loodan, et ka Sinule on see tõeliselt püha ja armastusväärne maitseelamus!

Armastusega
Kätlin

Vegantoitumise hüved

Hakkasin 100% taimepõhiselt toituma 2 aastat tagasi. Varasemalt olin olnud 3 aastat lakto-ovo-taimetoitlane: tarbisin taimetoidule lisaks piimatooteid ja muna. See ei parandanud märgatavalt mu elukvaliteeti: mul esines jätkuvalt seedeprobleeme, väsimust, meeleolukõikumisi jne. Samal ajal pidasin oma toitumist täiesti tervislikuks. Arvasin, et osadel inimestel on halvem seedesüsteem ja ma ei saa sinna midagi parata.

Mu tervises toimusid märgatavad muutused siis, kui läksin üle 100% taimepõhisele toidule ehk vegantoidule. Tarbin palju puuvilju, salateid, toormahlu – minu päevakaloraažist tuleb umbes 70-80% toortoitust.

ILUSAM NÄONAHK – Isegi ajal, mil ma olin nö taimetoitlane oli mul ebaühtane jume: näonahk punetas ja oli poorne. Toortaimetoit ühtlustas mu jume – punetus vähenes ja poorid taandusid – silmade ümbruses vähenes kortse. Nii keha- kui näonaha niiskustasakaal paranes, nahk muutus elastsemaks ja pehmemaks. Nahk ei saanud enam kergesti päikesepõletust (loe pikemalt siit).

Toortoit sisaldab oluliselt rohkem vitamiine ja mineraale, samuti väga kõrge veesisaldusega võrreldes keedetud, töödeldud toiduga. Kui keha on liigsest töödeldud toidu tarbimisest veepuuduses, põhjustab see naha ja suu kuivust, väsimust, uimasust, peavalu või kõhukinnisust. (Dehydration symptoms, Mayo Clinic)

Vesi kõige naturaalsemal kujul asub puu- ja juurvilja sees. Uuringu kohaselt rahuldab meie organismi veevajadust sporti tehes kõrge veesisaldusega puuvili isegi paremini võrreldes tavalise vee või spordijoogiga. Puu- ja juurvilja vesi  sisaldab mineraalsooli, looduslikke suhkruid, aminohappeid ja vitamiine, mida keha kaotab füüsilisel aktiivsusel. Lisaks on see vesi aluseline ja filtreeritud taimejuurte poolt.  (Fruit can hydrate you more than a glass of water)

Ensüümirohke toit annab vananemisvastase efekti. Ensüümide üks uurijaid dr. Edward Howell usub, et ensüümide säilitamises peitub pikaealisuse saladus. Vananemise ja ensüümide ammendumine käivad käsikäes. Üks viis säilitada meie kehas vajalik ensüümide kontsentratsioon on süüa elusat toitu. Dr. Howell väidab ka, et enamik, kui mitte kõik degeneratiivsed haigused arenevad pideva ensüümivaese toidu tarbimisel. Degeneratiivsete haiguste hulka kuuluvad näiteks reumatoirartriit, vähk, diabeet, südamehaigused, Parkinsoni tõbi ja Alzheimer, aga ka rasvumine, depressioon ja viljatus. (viide: Enzyme Nutrition, Dr Edward Howell)

SUUREM ENERGIATASE – KIIREM SEEDESÜSTEEM – TUGEVAM IMMUUNSÜSTEEM – Seedimine kiirenes 1 korra pealt 2-4 korra peale, kadusid seedehäired ja ebameeldiva lõhnaga gaasid. Tundsin ennast energiliselt, elujõuliselt enamik ajast, samuti vähenes unevajadus 8-10 tunnilt 7-8 tunnile. Kehalõhn muutus neutraalseks ehk higi ebameeldib lõhn kadus.

Max Plancki Instituudi andmetel hävib kuumtöötlemisel 50% valku, 100% ensüüme ja fütotoitaineid. Kõige tundlikum küpsetamise suhtes on C-vitamiin, mille kadu on umbes 70-80%, B vitamiinid hävivad umbes 50% ulatuses, sealhulgas B1 ja B12 hävivad keskmiselt 96%, foolhape 97%, biotiin ehk B7 72%. Uurimuses leiti, et küpsetamine muudab valgu sisemist ehitust hävitades teatud funktsioonid, sellise valgu tarbimine kiirendab vananemist ning muid haiguslikke protsesse. (“Survival in the 21st Century: Planetary Healers Manual”, V. H. Kulvinskas)

Küpsetatud toit liigub seedesüsteemis aeglasemalt kui toortoit. Osaliselt toimub fermentide mädanemine, roiskumine, tekivad kahjulikud ained, mis põhjustavad gaase, kõrvetisi ja degeneratiivseid haigusi.  (“Food Enzymes for Health & Longevity”, Dr Edward Howell) Ensüümirikas elus toit aitab parandada meie DNAd ja RNAd, töötades koos rakustruktuuridega varustades organismi energiaga. Nad on põletiku, paistetuse vastase ja valuvaigistava toimega, aidates balanseerida ja tugevdada immuun- ja seedesüsteemi. (“Rainbow Green Live-Food Cuisine”, C. Cousens) Ensüümid on toidu seedimisel hädavajalikud, kuna organism saab toetuda toidust saadavatele ensüümidele ega pea kulutama energiat ensüümide reproduktsioonile. (“The Raw Food Lifestyle: The Philosophy and Nutrition Behind Raw and Live Foods”, R. Russo).

Kõige rohkem raskendavad seedimist ehk tekitavad gaase töödeldud loomsed tooted: loomne valk ja loomne küllastunud rasv. Väävlisisaldus loomses valgus toodab tugevaid haisvaid gaase, taimsed toidud sisaldavad väävlit ka (küüslauk, brokkoli ja lillkapsas) aga palju väiksemas koguses. Nt loomalihas 4 x rohkem kui ubades, munades 4 x rohkem kui maisis, kanalihas 7 x rohkem kui riisis, tuunikala 12 x rohkem kui maguskartulis. Ehk u 15 x rohkem väävlit toodetakse lihasööja organismis, võrreldes veganiga. Samuti puuduvad loomses toidus kiudained, mis seedesüsteemil probleemideta toimida aitavad. (“Bad farts, meat stinks”, Dr. McDougall)

Liha-piima-jahupõhine toitumine, mis sisaldab minimaalselt toortoitu, on levinud lääne ühiskonnas. See on peamisi põhjusi, miks vähemalt iga 6s inimene kannatab kroonilise kõhukinnisuse käes. Väljutamata toit hakkab soolestikus käärima ja mädanema, segunedes ka verega – tagajärjeks on tapva haisuga gaas. Selline põletikuline seedesüsteem võib tulevikus viia soolevähi väljaarenemiseni. (“Does Meat Cause Colon Cancer?”, Suzanne Dixon, MPH, RD)

Puuvili on ainus toit, mis meid ahvatleb looduses sööma, ilma et me seda mingilgi viisil töötlema peaksime. Meie organism on disainitud kergesti seedima ja omastama puuvilja lihtsüsivesikuid, koormamata seedesüsteemi ja täites organismi toitainete vajaduse. Puuviljas leiduv suhkur on optimaalne energia vorm organismile, kuna kiudaine võimaldab suhkrul imenduda aeglaselt ja järk-järgult, mis ei tõsta veresuhkru taset kõrgele. (“The 80/10/10 Diet” Douglas Graham) Puuvili on parim energiaallikas ehk “kütus”, seda teab ka aina rohkem tippsportlasi. Nad saavad panna kogu oma energia esituse sooritamiseks, pole vajadust kulutada energiat raskete toiduainete nagu liha- piimatoodete ja tärkliserohkete tera- või juurviljade seedmiseks. (Raw vegan athletes)

Seedesüsteemiga võib esineda probleeme veganitel, kes tarbivad ühel toidukorral palju erinevaid toiduainete gruppe; kes tarbivad liiga palju kaunviljalisi, pähkleid, tärkliserikkaid toite (kartul, valge riis), gluteeni sisaldavaid teravilju (nisu, rukis, oder), taimse toidu rafineeritud-ületöödeldud-rasvaseid versioone. Loe pikemalt: siit.

Pika eluea uurija Dr. Kenneth Pelletier leidis, et käesoleval ajal on maailmas kogukondi, kus elatakse väga vanaks, olemata seejuures haige või nõrk. Need kogukonnad on Pakistanis Hunzad, Abhaaslased, Vilcambabalased Ecuadoris, Tarahumara indiaanlased Mehhikos. Nimetatud isikud tarbivad tugeva füüsilise töö juures kuni ligi 50% vähem kaloreid kui nt keskmine Lääne dieet ette näeb/soovitab. Dr. Row Walford ja Dr Richard Weindruch (UCLA Medical Center) leidsid, et järgk-järguline kalorite vähendamine rottide toitumises, toob kaasa eluea pikenemise 60%. Piiratud kaloritega on tagatud pikenenud eluiga, normaalne vererõhk, vajalike antikehade tootmine, immuunsüsteemi tugevus, madal kolesteroolitase, madal risk südamehaigustele, normaalne veresuhkru tase jne. Kalorivaese dieedi efekt ilmneb juba peale ühekuulist praktikat. Tarbides rohkelt toortoitu tuleb kalorite vähenemine automaatselt. (Keha puhastamine toksiinidest toortoitumise abil, Sille Poola)

58 aastane Dr Doug Graham, kes on olnud 30 aastat toortoitlane. Intervjuu Dr. Doug Grahamiga.

LÜHEM MENSTRUATSIOON – Kui varasemalt kestsid päevad 5-6 päeva, siis nüüd keskmiselt 3 päeva. Pikenes perioodide vaheline aeg. Samuti kulgevad nad vähema verega ja ebameeldiva lõhnata.

Vererohke menstruatsioon on ebaloomulik. Primitiivsetes kogukondades ei esinenud naistel menstruatsiooni sellisel kujul nagu tänapäeval. Kui see siiski esines, peeti seda haiguseks, naised eraldati ja pandi jõudu ja tervist koguma. Meditsiinikirjanduses on registreeritud palju juhtumeid naistest, kes elavad kõrge vanuseni ilma märgatava menstruatsioonita, samas rasestuvad ja sünnitavad korduvalt. See lükkab ümber fakti, et menstruatsioon on vajalik heaks terviseks või rasestumiseks. (“Menstruation is not a natural occurance”, C. Manuel Grace.)

“Madala valgusisaldusega(lihavaba) toitumine viib menstruatsiooni verejooksu miinimumini, samuti menstruatsiooni alguse hilisemale eale ning pikeneb perioodidevaheline aeg. Naised kannatavad valuliku ja vererohke menstruatsiooni käes seni, kuni nende toidulaual on palju liha (u 2 x päevas).”  – Dr. Arnold Ehret, Dr Havelock Ellis, Dr Evens

“Põhimõtteliselt, peale viljastumata munaraku väljumist koos emaka limaskestaga, on emakaseinas lahtine haav, mis paraneb kiiresti ja minimaalse verekaotusega tervetel naistel, kuid mis jätkab veritsemist ebatervetel naisorganismidel. Terve, šlakkidest puhta naise veres on olemas kogu hädavajalik materjal uute tervete kudede ülesehituseks. ” – Walter Last, ND

“Naistel, kelle keha on toksiline, ei suuda maks toime tulla mürkide filtreerimisega ja seda tööd tema eest teeb menstruatsioon, viies emakat pideva põletikuseisundini. Kui toksiinidest küllastunud veri otsib menstruatsiooni näol väljapääsu läbi emaka, kutsudes esile peene limaskesta ärrituse, emaka spasmid, saadetuna halvast enesetundest ja teravatest valuhoogudest.  Kui algab verejooks, viskab loodus verre niipalju toksiine kui võimalik. See protsess viib verejooksuni, mis kestab päevi ja viib sageli aneemiani.” – Dr H. G. Bieler

“Külakogukonnas elavatel Austraalia aborigeeni naistel, kes toituvad peamiselt puuviljadest, kestab menstruatsioon umbes 20 minutit ja verd tuleb umbes 1 spl. Suure Tasandiku indiaani naistel, kes toitusid väga lihtsalt ja kelle eluviis oli väga aktiivne – olid kuupuhastusnähud nii kerged, et olid vaevalt märgatavad.” – Dr H. G. Bieler

“Verega väljub kehast letsitiin, kaaliumfosfaat, NaCl, Na-bikarbonaat, kolesteriin, albumiin, mütsiin, vitamiinid А ja Е, aminohapped. Samuti menstruatsiooni ajal kaotatakse suur osa naissuguhormoone. Menstruaalveres on suguhormoonide kontsentratsioon 6 korda kõrgem, kui on veres normaalse tsirkulatsiooni ajal.  Naissuguhormoonid on nooruse, ilu, tervise ja pikaealisuse allikas. Selline perioodiline verekaotus 30-40 aasta vältel viib varase menopausini ja kiirendab vananemist.”  – Dr. Frank

“Menstruatsioon on patoloogia ja täiesti ebaloomulik protsess. Mitte miski ei mõjuta igakuist verejooksu nii nagu toitumine. Vahel piisab tugeva verejooksuga naistel ainult sellest, kui nad lähevad üle taimselt toortoidule.” – MD George Starr

Kõhukinnisus ja aeglane seedesüsteem põhjustab toksiinide imendumist verre läbi soole seina. Kuigi vitamiinide ja mineraalide puudus aeglustab haavade paranemist, on toksiline veri kõige suurem valuliku ja vererohke menstruatsiooni põhjustaja. Toortoit puhastab verd toksiinidest naturaalselt. Oluline on, et menüüs oleks rohkelt klorofüli, bioflavonoide ja karotenoide ehk siis kollase, oranži, punase ja lilla värvipigmentidega puu- ja köögivilju. Nad tugevdavad kapillaaride seinu ning koos tsingi, C ja E vitamiinidega tagavad kiire haavade paranemise. (Menstrual problems, Walter Last)

PAINDUVAM KEHA – Tegelen joogaga. Peale veganiks hakkamist hakkas toimuma kiirem ja intensiivsem areng. Tundsin, et mu keha on plastilisem ja liigesed painduvamad.

Keha painduvuse määrab väga suures osas toitumine. Painduvusele aitab kaasa kõrge veesisaldusega toidu tarbimine, et tagada organismi optimaalne veesisaldus. Töödeldud toit soodustab keha muutumist jäigaks. Suhkru, liha- ja piimatoodete tarbimine põhjustab organismis põletikke (eriti liigesepõletikke), seega ka liigeste jäikust. Keha paindlikkusele mõjuvad positiivselt lehtköögiviljad, kuna neis on küllaldaselt magneesiumi, mis aitab lihastel lõõgastuda.

Rohelised smuutid sisaldavad rikkalikult magneesiumi ja teisi vitamiine, mineraale, mis tugevdavad ja tervendavad keha andes kehale nõtkuse. Puu- ja köögiviljade kõrge C-vitamiini sisaldus aitab tõsta kollageeni taset organismis. Kollageeni leidub sidekoes, mis ühendab luid, kõõluseid ja kõhreid, seetõttu oluline osa painduvuse saavutamisel. Samuti leidub puu- ja juurviljades hulgaliselt fütokemikaale, mis aitavad neutraliseerida vabu radikaale, mis omakorda hävitaksid kollageeni. (“Stretching, Posture and Flexibility”, Eve Nguyen)

RAHULIKUM, RÕÕMSAM, TEADLIKUM MEEL – Kuigi praktiseerisin joogat, saavutasin vaimse ja meelelise tasakaalu alles taimetoidu peale üleminemisel. Muutusin tasakaalukamaks, vähenesid meeleolu kõikumised, eraldatust/masendust tekitavaid mõtteid, paranes suutlikkus jääda rahulikuks keerulistes olukordades. Kadusid isud rafineeritud magusa/raske toidu järele ja hakkasin intuitiivselt valima naturaalseid vähetöödeldud toite: puuvilju, salateid, toormahlasid jm. Kadus soov tarbida alkoholi.

Ensüümiderikas toit ei paranda mitte ainult füüsilist keha, vaid ka vaimsel tasandil parandavad ensüümid organismi pingetaluvust ja intuitsiooni. Pidev töödeldud toidu tarbimine häirib hüpofüüsi tööd, mis mõjutab kõiki teisi hormoone tootvaid organeid. (“Food Enzymes for Health & Longevity”, Edward Howell) Leedu tuntud toitumisteadlase Ann Wigmore´i sõnul on toortoit elujõudu andev, immuunsust tugevdav ja tervist taastav nii füüsiliselt, mentaalselt kui emotsionaalselt (Wigmore, 1984).

Douglas (1985) tõestas, et kui toidumenüü koosneb vähemalt 40-60% toortoidust suureneb organismi tundlikkus alkoholi, suitsetamise, keemiliste lõhnade ja ravimite vastu. Keskmiselt 80% uuritavatest, kes varasemalt suitsetasid või tarvitasid alkoholi regulaarselt, hoidusid neist spontaanselt. Samast uuringust selgus ka, et toortoidudieet vähendas ülesöömist, kuna toitaineterikka toortoidu tarbimine tagab parema söögiisu kontrolli.

Kõik need muutused toimusid väga kiiresti, kui läksin 70-80% toortaimetoidu peale. Näiteks oli periood, kus ma kuu aja vältel tarbisin ebatervislikku vegantoitu ehk mu menüüs oli palju rafineeritud rasvarohket toitu. Sellel perioodil vajas mu keha rohkem puhkust, seedesüsteem oli aeglasem jne. Toitumine pole ainus, mis mõjutab meie tervist, kindlasti on väga suur osa vaimsel tasakaalul: rasked tunded suunavad meid valima “raskeid” rasvaseid rafineerituid toite, ilusad tunded aga “kerge” taimetoidu poole. Sellest, miks ja kuidas on mul lihtne süüa vegantoitu, võid lugeda siit.

Tunnen täiesti otsest seost oma enesetunde, tervise ja toitumise vahel ning arvan, et see on parim otsus, mis ma olen teinud edendamaks nii füüsilist- kui ka vaimset tervist.